Nordea: Eestis jätkub tagasihoidlik majanduskasv

Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul annab Eesti mõõdukas, ent tasakaalukas majanduskasv põhjust optimismiks ning võimaluse keskenduda pikaajalist kasvu soosivate valdkondade arendamisele. “Üks olulisi väljakutseid on tootlikkuse tõstmine. Oleme küll euroala kiireima kasvuga riikide seas, kuid Eesti tööjõu tunnitootlikkuse tase jääb jätkuvalt tublisti alla euroala. Tootlikkuse kasvutempo on viimastel aastatel püsinud aeglasem pikema perioodi (2001-2013) keskmisest, mis iseloomustab mitmeid teisi euroala riike,” rääkis Palm. 

Eesti kui väikese avatud majanduse jaoks tähendab see eelkõige väljakutset liikuda tehnoloogia kaasabil kõrgema lisandväärtusega ning ekspordile orienteeritud tööstuse ja teenuste majanduse suunas. Tõnu Palm soovitab tehnoloogia arendamise ja selle tööstuses rakendamise strateegias võtta eeskuju ühelt Euroopa edukamalt eksportöörilt - Saksamaalt. Kuigi riikide kasvu- ja innovatsiooni arendamise strateegiad, mis suudavad luua reaalset hüpet lisandväärtuse kasvus, on väga individuaalsed.

“Eesti on sarnaselt Saksamaale orienteeritud ekspordile ja seega sõltuv globaalsest konkurentsist. Mõlema riigi majanduses on kõrge tööstuse ja töötleva tööstuse osakaal, kuid majandusstruktuuride võrdluses tuleb esile meie teaduse ja tehnikaharu lisandväärtuse tagasihoidlikum panus majandusse,” ütles Palm. “Eesti pikaajaline kasvustrateegia peaks samuti ette nägema eeskätt reforme, kuidas viia digimajandus ja uued tehnoloogiad kuluefektiivselt muude majandusharudeni.”

“Ka Euroopa Komisjoni tegevusfookuseks on ühtse energia-, digi- ja kapitalituru ning erasektori investeeringute elavdamine, mis sobitub Eesti pikaajaliste väljakutsetega. Muutused digimajanduse suunas mõjutavad edaspidi üha rohkem tööjõunõudlust, organisatsioonide ärimudeleid ja keskkonda laiemalt. See puudutab nutikaid linnu, transpordilahendusi, energia- ja kommunikatsiooni võrke, tarku tööstuseid ja erinevaid personaliseeritud teenuseid,” sõnas Palm.

Nordea prognoosib euroala majanduskasvu 2015. aastaks 1,3%, 2017. aastal on oodata kasvu elavnemist 1,6 protsendini.

Palmi hinnangul jääb Euroopa riikide majanduste kasvu vedama eeskätt sisenõudlus, kuivõrd ekspordi osakaal püsib tagasihoidlik globaalmajanduse mõjude ja riskide tõttu. “Samas on üha rohkem märke sellest, et Eesti peamine eksporditurg jätkab tsüklilist elavnemist, seda toetavad ennekõike soodne toornafta maailmaturuhind ning euroala mahukas kvantitatiivse leevenduse programm. Meie ekspordi kasvuväljavaade paraneb järgmisel aastal, mil euroala sisenõudlus muutub laiemapõhjalisemaks,” ütles Palm.